Lauaarvuti ja sülearvuti igakülgne hooldus 69 euro eest.

Kui arvuti on jäänud aeglaseks, undab ja on tolmu täis, siis peaks ette võtma põhjaliku hoolduse. Enam pole vaja muretseda selle pärast, mis niisugune töö maksma võiks minna – nüüd on hoolduspakett saadaval kindla hinna, 69 euroga (sisaldab käibemaksu).

Mida hoolduspakett sisaldab?

• Lauaarvuti hooldus
• tolmust ja mustusest puhastamine
• viiruste kõrvaldamine
• riistvara diagnostika (diagnostika käigus leitud vigase komponendi vahetamine on tasuta, tasuda tuleb ainult komponendi/varuosa maksumus)
• ventilaatori kontroll ja õlitamine
• toiteploki test
• koormustest
• protsessori termopasta vahetus
• varundusplaani ülevaatus: kas olemasolev plaan toimib; kui selline dokument puudub, siis lisame tasuta varundusplaani
• tarkvarauuendused; kui soovid üldse uut operatsioonisüsteemi installi (Windows), siis ka see on hinnas sees.

Sülearvuti hoolduse puhul puhul teeme lisaks akutesti, ja kui aku vajab vahetust, siis teeme ka selle ära (lisandub ainult aku maksumus) ning kontrollime üle akulaadija. Puhastame ekraani ekraanivahaga.

Vaata siit kuidas arvuti tuua hooldusesse kontaktivabalt.

Paketti ei kuulu:

• kustutatud või hävinenud andmete taastamine
• suuremahuliste andmete liigutamist
• arvutite transport.

Küberintsidente ja muid terviseandmete lekkeid on tervishoiuasutustes toimunud nii Eestis kui igal pool üle maailma. Uku Särekanno, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse teenuse juht, on selle kohta öelnud, et küberturvalisuse “kett on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli”. Tervishoiuasutustele tähendab see eelkõige seda, et küberturvalisuse tagamine ei piirdu ainuüksi turvalise infosüsteemi valimise või seadmete soetamisega. Tegemist peab olema süstemaatilise ja järjepideva tegevusega, kus andmevahetuse kõik süsteemi osad on turvatud. Oluline on siinkohal üle korrata, et esmavastutus seadme või süsteemi turvalisuse eest lasub seadme omanikul endal, olgu selleks siis FIEna registreeritud arst või mõni muu äriühingu vorm.

Miks küberturvalisuse tagamine on osa meditsiinitöötaja kohustusest?
Arstide oskused tänapäeval ei piirdu ainult teadmistega, mis puudutavad näiteks stetoskoobi kasutamist, vere võtmist, haavade sidumist või inimorganismi mõjutamist. Sellele on lisandunud oskus mõista, kuidas tehnoloogia (sh arvutid) ja muud meditsiini süsteemid võivad mõjutada patsiendi elu ja õiguseid. Kuigi hetkel perearstikeskustes kasutatavad digi-lahendused ei ravi otseselt patsienti ennast, moodustavad nad siiski osa patsiendi raviteenusest, kuna näiteks elektrooniline tervisekaart Eestis, ehk digilugu, ei ole enam pelgalt mugavusteenus, vaid on saanud osaks arsti igapäevastest töökohustustest. Seda täidetakse ühest küljest selleks, et patsiendil oleks ülevaade oma terviseandmetest. Sealjuures saavad patsiendid ise otsustada, kes ja mil määral nende andmeid näeb ja mida võidakse nende andmetega teha. Praktikas tähendab see platvormi, kus rakendatakse andmekaitse üldmääruse nõudeid. Teiselt poolt lihtsustab digilugu arstide tööd, kuna patsiendiga seotud info on kättesaadav ühest süsteemist.

Miks ainult turvatud tarkvarast ei piisa?
Selleks aga, et patsiendi elektroonilist tervisekaarti täita, on lihtsustatult öeldes vaja arvutit, tarkvara, interneti ühendust ning hoolitseda nende turvalisuse eest. Tehniliselt rääkides on tegemist infoedastamise lülidega – arvuti, tarkvara, internet – ning praktikas hoolitsevad nende küberturvalisuse eest erinevad koostööpartnerid. Medisoft, kes on üks suuremaid sotsiaalkindlustus- ja meditsiinitarkvara tootjatest Eestis, hoolitseb näiteks oma tarkvara (software) küberturvalisuse eest. Samas jäävad nende teenuse alast välja perearstikeskuste arvutivõrgud (network) ning kõik seadmed (nt arvutid), mis nende tarkvara kasutavad. Seega, kui perearstikeskused loodavad ainult turvalise tarkvara peale, siis luuakse teadlikult kurjategijatele tagauks läbi arvuti ja võrgustruktuuri, mille kaudu on võimalik mõjutada kogu infosüsteemi terviklikkust. Siinkohal kehtib põhimõte, et kui kasvõi üks süsteemi osa – arvutivõrk (network), seade (arvuti) või tarkvara (software) – on haavatav, siis tagajärjed võivad olla pöördumatud, kuna turvariskid võivad tekkida arvuti kasutamisest, võrguühendusest, tarkvarast, viirusest või ka andmete edastamisest.

Nakatanud seade võib otseselt mõjutada patsiendi tervist
Riigi Infosüsteemi Amet tõi oma 2018. aasta Kübeturvalisuse raportis välja, et „kurjategijate elu saab teha kas väga lihtsaks või keeruliseks“ vastavalt sellele, kas küberriskidele pööratakse tähelepanu. Samuti tõdes RIA, et „2018. aastal jätkus trend, et kui seadmed on haavatavad, siis seda kasutatakse ära“. Eriti ohtlikuks muudab see olukorrad, kus pahavaraga nakatunud seade võib edastada valeandmeid, mistõttu võib arst panna vale diagnoosi, ravi võib hilineda ja tekkinud tüsistused võivad olla juba pöördumatud.

Seega on tänapäeva tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi juures määrav mitte ainult arsti diagnoosimise ja ravi kiirus ja täpsus, vaid ka korraliku IT esmaabi partneri olemasolu. Näiteks Keila Perearstikeskus on valinud endale koostööpartneriks Trumpiti, kes on Eesti ettevõte ja tegeleb riist- ja tarkvara regulaarse halduse ja korrashoiuga.

Meditsiiniteenuse osutamise juures on esinevalt ettevõtlusest üks huvitav erinevus – meie puhul on nii, et mida paremini oma tööd teeme, seda vähem meil on patsiente (kliente). Seetõttu perearstikeskuses ei saa öelda, et IT lahenduste hästi toimimine, uhked kodulehed või sotsiaalmeedia meile rohkem patsiente tooks.

Teisalt on meditsiiniteenuse ostuamisel IT lahenduste laitmatu toimimine isegi olulisema tähtsusega, kui enamikus äriettevõtetes – kui meie süsteemid peaksid maas olema, siis ei saa inimese abi oma kõige olulisema vara, tervise, eest hoolitsemiks. Kui meie oma tööd teha ei saa, siis kaotatut on raske rahasse panna.

Trumpitiga oleme koostööd teinud juba 7 aastat. Iseloomustaksin seda koostööd veidi nagu “vanapaari,” kus üks osapool mõistab teist juba poole lause pealt ja palju asju saab tehtud ilma palumatagi. Meie suhe on inimeste suhe ja usun, et see peaks IT ettevõtte ja kliendi vahel nii ka olema.

Meie leidsime Trumpiti ning saime nende kliendiks läbi Medisofti, kes pakub Eestis kõige laiemalt levinud perearstikeskuse tarkvara – loodan, et ka teised perearstikeskused leiavad Trumpiti sest nendega koos töötades saame meie keskenduda oma alale ja olla head arstid ning õed selle asemel, et olla samal ajal IT spetsialistid. Selleks on meil Trumpit.

Trumpit Solutions OÜ on Edukas Eesti Ettevõte, kelle peamiseks eesmärgiks on pakkuda personaliseerituid IT täisteenuseid nii suurtele kui ka väiksele ning väga nõudlikele klientidele.

Ettevõte on Eesti turul tegutsenud juba üksteist aastat ning omab suurt kogemustepagasit nii riist- kui ka tarkavara haldamisel ja arendamisel. Ettevõte tegemistest andis põgusa ülevaate ettevõtte äriarenduse juht Rando Pärna.

Milline on Trumpit Solutions OÜ saamislugu?

„Ettevõtte loomise idee tuli eeskätt IT valdkonna vajadusest ning Trumpit Solutions OÜ sai loodud tänu koostööle heade klientidega, kellest osa me teenindame tänaseni. Ettevõtte asutaja Kenno Kink teenindas suuri kliente juba oma eelmistes ametites, olles tööl ettevõtetes Microlink ja Ordi. Ka täna aitab Kenno keerulisemaid olukordi isiklikult lahendada,“ räägib Pärna.

Kuidas iseloomustaksid ettevõtet?

„IT teenuste turul jagunevad teenusepakkujad reeglina kahte suuremasse rühma – soodsamad pakkujad suurtele massidele ning erilahendustega tegelevad pakkujad. Trumpit Solutions kuulub nende viimaste hulka. Erilise näitena võib tuua, et Trumpit haldab ja hooldab lisaks keerulistele serverilahendustele ning arvutivõrkudele näiteks ka produktsioonis kasutatavaid roboteid ning laevatehase tööstusseadmeid. Trumpiti kliendid ei osta pea kunagi mitte lihtsalt remonti või hooldust vaid Trumpiti vastutust lahenduste toimimise eest,“ lisab ta.

Milline on ettevõtte kõige suurem tugevus ja eelis?

Rando toob ettevõtte põhiväärtuseks kiire ja professionaalse klienditeeninduse, mille tulemuseks on lojaalse kliendi ja teenusepakkuja koostöö. „Ei ole tähtis, mis on kellaaeg, päev või ilm, kliendi mure tuleb ära lahendada. Selleks, et kommunikatsioon oleks mugav, on Trumpit korraliku IT ettevõttena klientidega suhtlemiseks ja nende õnnelikuna hoidmiseks ehitanud asjalikud infosüsteemid, nii nagu seda võiks teha iga ettevõte. Trumpiti lahendused aitavad kliente teavitada probleemidest, litsentside ja seadmete aegumistest ning muudest olulistest sündmustest. Samasuguseid süsteeme loob Trumpit ka oma klientidele. Meie soov on, et kõik kliendid oleksid sama head, kui Trumpiti kliendid,“ jutustab Pärna ning toob ühe näite.

„Paar aastast tagasi helistas meie klient laupäevasel päeval murega, et tema serveriruumis Tallinnas uputab. Ettevõtte juht Kenno istus seepeale autosse, jättes pooleli kartulivõtu Kesk-Eestis ning sõitis probleemi lahendama. Kõik serverid, teised tähtsad seadmed ja kliendi andmed said päästetud (uputus jäi küll santehnikute likvideerida) ning kartulivõtt võis jätkuda. Selliste põhimõtete järgi Trumpit töötabki,“ ütleb Pärna veendunult.

Trumpiti meeskond usub, et „Edukas Eesti Ettevõte“ tunnistus on väärt tunnustus ning kasutab seda oma brändingus – kodulehel, e-maili jalustes ja kontori seinal.

18. mai postituses rääkisime tänapäeva küberruumi ohtudest. Täna tuleb juttu lahendustest. Kuna ohud on mitmetasandilised, peaks ka kaitse olema mitmekihiline. Vaatame viit kihti firma infosüsteemide kaitses.

1. Kasutajakontode õigused
Kõik, kes on töö juures arvutit kasutanud teavad, et kõige mugavam on see siis, kui oled sisse loginud Administraatori kontoga. Arvutiturbe seisukohalt on see aga väga ohtlik. Kui viirused üritavad arvutisse tungida ja kasutaja on Administraatori õigustes, on neil palju kergem süsteemi üle kontrolli saada, kasutades ära süsteemi turvaauke. Näiteks Windowsi operatsioonisüsteemides leitakse igal aastal sadu uusi turvaauke. Samas on üle 90% neist sellised, mida viirused saavad kasutada ainult juhul, kui kasutaja on sisse loginud Administraatori õigustega.

Seega esimene ja kõige odavam kiht küberkaitses on viia arvutikasutajad Administraatori õigustelt üle Tavakasutaja õigustele.

Lisaks turvaaukude katmisele võtab see ära võimaluse tööarvutitesse omal algatusel tarkvara installida. Tihti teevad töötajad seda heade kavatsustega: nad on isiklikus arvutis mingit programmi kasutanud, see teeks nende töö palju lihtsamaks – miks mitte?! Kahjuks on omal käel installitud programmide turvaaukude paikamine kaootiline ning vahel tulevad need ka juba algselt koos soovimatute „lisanditega“.

2. Tarkvara uuendamine (patching)
Keskmises tööarvutis ilmub üle päeva ekraani nurka aknake, mis teatab, et mõni programm soovib end uuendada. Ilmselt vajutab keskmine kasutaja üle päeva nuppu „Katkesta“ või „Mitte praegu“.
Tegelikult ei kiusa tarkvarafirmad oma kliente kunagi ainuüksi sellepärast, et kusagil menüüs oli i täpp puudu. Uuenduse eesmärk on peaaegu alati parandada mõni programmis avastatud turvanõrkus.

Kriitiliste uuenduste puhul algab pärast uuenduse avaldamist võidujooks. Ühel pool on kasutajad, kes seda oma arvutitesse jõudumööda installivad. Teisel pool on häkkerid, kes üritavad välja mõelda, mis turvanõrkust uuendus parandama peaks ja kuidas seda ära kasutada. Kui see neil õnnestub, on neil olemas „retsept“, mille abil pääseb ligi kõigile seadmetele, kuhu antud uuendus veel installitud pole. Sellel põhinesid ka hiljutised WannaCry ja GoldenEye/Petya rünnakud: kuigi Microsoft avaldas vajaliku uuenduse juba märtsis, oli veel mais ja juuniski üle maailma piisavalt kaitsmata avuteid, kus viirus levida sai. Täiendavalt loe siit.

Niisiis, teine kaitsekiht on tarkvara pidev uuendamine. 2016. aastal avastati kokku peaaegu 6500 uut tarkvara turvaauku, laialt kasutatavates Microsofti toodetes oli neid näiteks üle 500. Seega on keskmise tööarvuti puhul normaalne oodata, et iga päev peab midagi uuendama. Selle lihtsustamiseks võib kasutada spetsiaalset patching-tarkvara, mis suudab kõiki programme automaatselt kasutajaid häirimata uuendada, või osta vastav turvateenus sisse oma IT-teenuse pakkujalt.

3. Töötajate koolitus ja nõustamine
Infoturbe koolitust on võimalik läbi viia mitmetunnise tehnilise loenguna, kus ekspert selgitab töötajatele, miks nad rumalad on, kuidas nende tegevus firma ohtu seab, millised on arvutikasutuse eeskirjad ja karistused nende rikkumise eest. Siin on see küll naljana mõeldud, aga paljud koolitused on toodud kirjeldusele väga sarnased. Selline lähenemine ei ole kusagil tulemusi andnud. Hinnanguliselt on 25% küberturbe intsidentidest firmades endiselt põhjustatud töötajate endi tegevusest.

Tegelikult ei ole vaja pikka loengut, et paar olulist printsiipi edasi anda ja veenduda, et kollektiiv arvutiturbe osas sama meelt on. Piisab 15 minutist ja paarist pitsast. Iga ettevõte saab sellega hakkama.

Pikas perspektiivis on oluline töötajate vaba suhtlus IT-toega. Kui töötaja tunneb, et IT-administraatoril on alati kiire ja iga vastus võtab mitu päeva aega, siis tekivadki improviseeritud lahendused ja nendest tulenevad õnnetused.

Seega kolmas kiht edukas küberturbes on hoolitseda, et töötajatel oleks ühtne arusaam võimalikest ohtudest ja nende vältimisest. Töötajad peaks oma IT-alastele küsimustele kiiresti ja lihtsalt vastused saama. Kui kohalik IT-osakond seda pakkuda ei suuda, tasub mõelda IT-teenuse sisseostmisele.

4. Viirusetõrje
Eelnevad kaitsekihid suudavad suure osa ohtudest neutraliseerida, aga sellest ei piisa. Seoses krüptoviiruste levikuga on viirusetõrje kasutamine aktuaalsem kui kunagi varem. Firmade jaoks pole valik enam selles, kas viirusetõrjet kasutada, vaid et millist viirusetõrjet kasutada. See omakorda tõstatab kaks olulist küsimust. Esiteks, kust leida usaldusväärset võrdlusinfot eri viirusetõrjete kohta? Teiseks, kui palju vaeva viirusetõrjeprogrammi ülesseadmine ja igapäevane haldamine nõuab?

Kõige objektiivsema võrdlusinfo saab kätte sõltumatutest instituutidest, kes on spetsialiseerunud viirusetõrjeprogrammide testimisele. Tuntumad neist on AV-Comparatives Austrias (www.av-comparatives.org) ja AV-Test Saksamaal (www.av-test.org). Nende poolt läbi viidud testide tulemused on mõlema kodulehel vabalt saadaval.

Mida tuleks arvestada viirusetõrje ülesseadmise ja haldamise juures? Viiruste efektiivseks tõrjumiseks peab viirusetõrjeprogramm muu süsteemiga väga sügavalt integreeruma. See põhjustab konflikte ja nõuab peaaegu alati peenhäälestamist. Seega tasub viirusetõrje osta oma tuntud ja usaldatud IT-partnerilt, kelle puhul on kindel, et küsimused saavad kiiresti vastuse. Isegi kui nende pakkumine on veidi kallim, on see suures pildis parem strateegia kui sente taga ajada ja hiljem seadistamise juures üksi olla.

5. Varundus
Kui eelnevad kihid on mõeldud infoturbealaste pahanduste ärahoidmiseks, siis varundus on pigem kindlustusteenus. Kui kõik muu nurjub, aitab varundus tekkinud kahju tagasi pöörata. Varundamine tähendab, et kõigist firma tööks vajalikest andmetest on olemas varukoopiad, mida saab kasutusele võtta, kui originaal peaks kogemata kustuma, õnnetuses hävima või viiruse küüsi langema.

Hea harjutus varunduse tähtsuse selgitamiseks on mõelda, mis juhtuks, kui ettevõtte viimase kahe nädala töö arvutitest kustuks. Kui palju arveid raamatupidaja uuesti kirjutama peaks? Kui paljude tellimuste info klientidelt ükshaaval üle tuleks küsida? Kuidas tellijad sellesse suhtuksid, kui töös olevad projektid äkitselt mitu nädalat pikemaks veniks? See aitab mõista andmete varalist väärtust ja andmekaitse mõju firma mainele.
Varundamise puhul on soovitatav kasutada hübriidvarundust. See tähendab, et andmeid ei hoita mitte ainult kohapealsel varunduskettal, vaid ka pilves. Selline strateegia kaitseb andmeid niisuguste tavapäraste infoturbeohtude eest nagu kustutamine ja krüptoviirused; aga lisaks ka argisemate ohtude nagu kõvaketta rike, tuleõnnetus, naaberkontori veeavarii ja muu sellise eest.

Need on viis väga elementaarset kihti firma infosüsteemide kaitseks. Vaadates, et isegi elementaarse kaitse kirjeldamisele kulus mitu lehekülge teksti, on reaalsus see, et paljudel väikestel ja keskmise suurusega firmadel pole mõtet ise oma aega sellistele asjadele kulutada. Selleks on IT-haldusteenuse pakkujad.

IT-haldusteenuse kasutamine on tõusev trend. Siin on üks lihtne viis sellest mõelda: Enamiku tänapäeva ametite puhul on nii, et kui töötaja ei saa oma arvutit kasutada, jääb töö seisma. Tööjõukulud ühe töötaja kohta on 1000+ eurot kuus. Oleks väga mõistlik lisada sinna kümmekond eurot IT-haldusteenuse tasu, garanteerimaks, et töötaja arvuti on turvaline ja toimib tõrgeteta.

1. Arvuti komplekteerimisel olgu kõik omal kohal, korralikult kinnitatud ja kena vaadata isegi läbipaistva korpusega.
Võid kindel olla, et iga komponent on õige koha peal, kindlalt kinnitatud, täpne kogus tippkvaliteediga termopastat jahutuse all, kaablid korralikult, aga samas paindlikult peidetud, nii et kui on vaja hiljem mõni komponent lisada, siis ei pea hakkama kogu arvutit lahti võtma. Või kui tahad arvutit tolmust puhastada ning võtad arvutikastil küljekaane maha, siis ei kuku kastist välja kaabliotsi ja äralõikamata kaablikinnitusi – kaablid on kinnitatud korrektselt, kinnitused paigutatud nii, et need ei satu jahutusventilaatorisse, kus võiksid põhjustada ohtliku lühise emaplaadi või videokaardi juures. Arvutikasti liigutamisel ei veere seal ringi lahtiseid kruvisid. Teeme kõik selleks, et ka läbipaistva korpusega näeks arvuti sisemus väga hea välja.

2. Arvuti tuleb komplekteerida ettevaatlikult.
Kokkupanemise käigus ei tohi komponente vigastada ega korpust kriimustada. Kui kõik detailid on oma kohal, siis puhastame töö jäljed, nii et arvuti näeb välja nagu uus – ja ta ju ongi uus!

3. Sinu ostetud tarkvara installeerime tasuta.
Kui oled ostnud koos arvutiga ka operatsioonisüsteemi või muud tarkvara, siis paigaldame ja installeerime selle sinu eest, küsimata töö eest lisaraha.

4. Jälgime, et kõik komponendid ideaalselt ühilduksid.
Ühildumine ei tähenda üksnes seda, et pesad sobivad kokku ja ühendused hakkavad tööle. Väga oluline on, et valides ühe tootja emaplaadi, kasutataks võimalusel sama tootja mälu, videokaarti jm komponente, sest siis on töökindlus tagatud. Kui näiteks AMD-kiibistikuga videokaarti kasutada koos Inteli kiibistiku ja Inteli protsessoriga, siis juhtub sageli, et videokaart jookseb kokku, on mängides ebastabiilne ja toob kaasa muidki probleeme. Kui aga valida arvutisse AMD-portsessor ja emaplaadile AMD-kiibistik, siis töötab see videokaart väga hästi.

5. Pärast komplekteerimist testime arvutit ja veendume, et kõik komponendid töötavad maksimaalse võimsusega.
Teeme arvutile erinevaid koormusteste, olemaks kindlad, et kõik töötab nii, nagu peab. Kontrollime kõigi komponentide temperatuuri täiskoormusel ning vaatame, et airflow-süsteem suudaks masina korralikult maha jahutada – see tagab arvutile pikema tööea.

6. Anname igale Trumpitis kokku pandud arvutile 3-aastase garantii.
Kolm aastat on arvuti puhul pikk aeg, aga me julgeme lubada, et meie töö peab nii kaua vastu. Ja kui arvuti juba kolm aastat on laitmatult töötanud, siis on tegemist suurepärase masinaga, mis omanikku ka järgmised aastad hästi teenib.